Jälle naelaaukudest

Ma ei tea, kas keegi teist on üldse kunagi vaevelnud küsimuse ees, kas kasutada Pinotex Interiori või Tikkurila Pirtti peitsi? Tõenäoliselt mitte, eks. Aga ma kirjutan ikka igaks juhuks oma kogemustest, äkki keegi tulevikus saab sellest kasu. Või äkki mõni saab sellest jutust kohe vajaliku tõuke, et kodus mööblit kohendama hakata ja jookseb hommikul poodi värvi ostma.

Minu vastus küsimusele "kas see või see?" on kohe kindlasti Pirtti! Ostsin eile poest seda Pinotexi, sest see oli lihtsalt nii palju odavam ja salamisi lootsin, et avastasin mingi uue imetoote. Oi, kuidas ma eksisin! Avastasin hoopis, kuidas sama tulemuse jaoks kulutada poole rohkem värvi ja 4 korda rohkem vaeva! 

Tark inimene muidugi loeb kohe purgi pealt, et 10-16m2/l kohta on hulka parem näitaja, kui 5-8m2/l. Aga mina ju teen kõiki asju 2 korda, nagu Priit ütleb, nii et mina pole väga tark. Mu ilusad riiulid, mida eile ja täna terve päeva olen lihvinud, sõid lihtsalt selle Pinotexi hetkega ära. Hetkel näevad nad välja täpselt nagu keegi poleks neid kunagi üldse pintsliga puutunud. Loodan, et homne teine kiht midagi muudab. Kuigi poodi tuleb mul igal juhul jälle minna, sest Holger kallas pool purki Pinotexi veel põrandale ka, nii et nagunii ei jätku.

Pirttil on muidugi posu eeliseid veel, peale selle, et ta hästi katab. Sa saad seda ise veel poole võrra lahjendada, nii, et saad sama raha eest tegelikult 2x rohkem värvi. Lisaks kuivab ta kiiremini ja seda võid kasutada ka igal pool mujal. Ka põrandatel. Ja kas ma juba ütlesin, et ta katab hästi? Kulu on võrreldes selle Pinotexiga ikka tõesti väike!

Tahaksin teile väga näidata juba, millest üldse jutt käib (üks mu 105-st pooleliolevast projektist), aga kui ma täna poolikust riiulist pildi teen, siis tekitan võib-olla juba ette arvamuse, et sellest nässakast küll ilusat asja ei saa. Seda võin küll näidata, millisest koluhunnikust meie mööbel üldse alguse saab:

Need on esikukapid ja -pink, palun väga! Ja veel palju asju, mida me pole veel üldse alustanudki.

Tõenäoliselt tekitavad need pildid samamoodi eelarvamusi, aga seda lihtsalt peab jagama, kui drastiliselt üks puutükk paari päevaga muutuda oskab. Loodan, et juba varsti saan teiega ühe mööblitüki "pärast-pilti" juba jagada. 

Miks sellised inetud ja naelu täis lauajupid? Sest see on lihtsalt nii öko ja lõbus ja kahtlemata odav ka! Need on lauad, mis meil siin remondi käigus seintest on tulnud ja üle jäänud. Minu arvates on nii mõistlik need ära kasutada, selle asemel, et poodi joosta uut materjali ostma. Ja selline lihvimine, projekteerimine, värvimine on mul üks suurtest kirgedest ju ka. Kui oleks minu teha, siis ma päevad läbi ainult oma kätega ilusaid asju meisterdakski! Ja ma ei tahagi seda siledat liimpuitplaati, mille pärast keegi on veel ühe puu maha võtnud. Minu meelest on normaalne asju mitu korda kasutada ja vajadusel värskendada. 

Taaskasutus on mulle südamelähedane mitmel viisil. Viimasel ajal, kui ma just midagi ei ehita või ei värvi, siis kodust plehku saades sõidan kohe Uuskasutuskeskusesse ja Sõbralt Sõbrale poodidesse. Nendes on tohutult häid ja odavaid leide, vahel peab lihtsalt natuke silma olema. Peab nägema, seda, mis olema hakkab, selle asemel, mis on. 

Nüüd lõpetan selle jutustamise siin ja lähen lõpetan oma Sõbralt sõbrale ostetud diivanilaua-projekti. Sellest loodan homme siia juba enne-pärast pildid panna!

Tegelikult olen ma endaga ja oma järjekordse tegusa päevaga juba praegu täitsa rahul. Elagu Priit, et ta nii palju lastega mässata viitsib!