Iroonia ja külm kõrvale jättes, siis mina olen üks nendest, kes tegelikult armastab tuult ja vihma palju rohkem, kui päikest ja sooja. Tegelikult olen ma täiesti omas elemendis hoopis sügisel, aga sellest räägime teine kord.
Igatahes, mingil kummalisel põhjusel olen ma kõige õnnelikum, kui õues on torm. Kui tuul viliseb ja vihm pladiseb.
Avastasin, et katuseaknad on vihmase ilma jaoks ideaalsed - saad pea õue pista ja sa oled praktiliselt vihmasaju keskel, aga tuba jääb kuivaks ja ise ka. Kuigi, pole midagi lõbusamat, kui (piisavalt sooja ilmaga muidugi) paduvihmas ringi joosta. Lapsepõlvest saati juba lemmik mul.
Selliste ilmadega kulub puuküte muidugi marjaks ära. Pole midagi ägedamat, kui õuest tulles külma ja niiskesse tuppa tuli alla teha ja oodata, kuni kõik läheb soojaks ja hubaseks ümberringi. Boonuseks muidugi elav tuli toas.
No comments:
Post a Comment