Tuesday, March 27, 2018

Elu õppetund 8 euro eest

Ma olen ikka rumal kohati. Rumal, mis rumal!

Tüüpiline emade värk - lapsele otsitakse linna parim juuksur (küll tingimata mitte kõige kallim, aga selline, kelle kohta internetist leiab head sõna) ja endale pannakse pakkumistest suva salongi suva aeg. 8 eurot, lõikus ja mask, kui hull see ikka olla saab?!

Saab. Oiiii, kuidas saab.

Astun salongi uksest sisse 10 minutit varem, lootes, et ehk saab varem ette. Juuksur tulebki mulle vastu ja ütleb midagi vene keeles. Ma ei saa aru, mida. Järgnen talle sellegipoolest. Siis ütleb ta midagi puises eesti keeles. Küsin jälle üle, mida? Pange kott siia. Ahah. Ja taas ütleb ta midagi ja mina küsin mida. Sest ma ei saa dialektist aru ja ta räägib kohutavalt vaikselt ka.

Kuidagi koperdame niiviisi üle kivide ja kändude pead pesema. Pakkumises on lubatud juuksemaski ja ma ei saa aru, millal seda maski mulle veel tehakse. Üldiselt ju öeldakse, et maskid peavad vähemalt 2 minutit peas olema, aga minu peas küll ühtki möksi nii kaua ei hoita, kõik loputatakse kohe maha. Aga suva see mask, ma ei tulnud siia maski järele. Ja ma saan tegelikult aru, et see on jura, salongid teevad neid sooduspakkumisi selleks, et elus püsida. Et miski linnuke kuskile kirja saada. KUIGI, ma olen saanud nende pakkumistega endale väga ilusaid lõikuseid ja väga siidiseid juukseid - kiidan näiteks Rozalia ilusalongi Lasnamäe lõpus (kui Lagedil töötasin, siis oli mugav peale tööd läbi hüpata). Seal oli töö isegi nii hea, et kaalusin juuksuri nime küsimist. Aga loomulikult ei hakka ma kuskil Lasnamäel juuksuris käima enam - majanduslikult ebamõtekas.

Igatahes saab tüdruk mu juuksed lõpuks pestud ja asub lõikama. KÜSIMATA, millist soengut mina soovin! Mitu cm maha, või äkki teeme midagi hoopis teisiti.. Ütlen talle siis viisakalt, et ma tahaksin samasugust soengut, nagu enne oli, bob-i. Aga võtke maha vähemalt 5-6cm, käisin ma ju viimati juuksuris eelmise aasta juulis.

Ja ta ei saa aru, mida ma talle ütlen! Lõikab ikka edasi nii, nagu tema algne plaan oli. Juhin ta tähelepanu nüüd kehakeeles sellele, mida ma soovin. Vehin oma juustega neid sobival pikkusel nässutades, näitan, kuidas peab olema järku lõigatud. Tüdruk kutsub appi oma vasakul käel tegutseva (vanem)juuksuri, kes seletab talle (loomulikult ka vene keeles - nii, et mina ei saa aru, millest ja mis võtmes nad räägivad), kuidas lõigata tuleb. Minu käest küsib daam eesti keeles paar asja üle ja mulle tundub, et ta saab rahuldavalt aru sellest, mida ma oma peas näha soovin, nii, et julgen prillid tagasi peast võtta ja laua peale panna. Ütlen ju mitu korda sõna "bob" ja daam noogutab. Ehk saime nüüd selgeks, mida klient soovib?

Tüdruk haiseb suitsu järgi. Ma vihkan, kui juuksur haiseb suitsu järgi! Saan aru, et ta oma käed on juba minu juustesse puhtaks pesnud, aga hingeõhk või riided või midagi haiseb igatahes nii, et mina oma nohuse ninaga tunnen seda. Lisaks värisevad ta käed. Ma muudkui mõtlen, kas see on sellest, et tal on näiteks külm või sellest, et tal pole õrna aimugi, mida ta teeb ja seetõttu kardab mind. Vastik on, kui kellegi käed värisevad su peas. Vastik. Püüan mõelda, et ta ei saaks olla siin juuksur, kui ta ei oskaks üldse lõigata. Pakkumine lubas kaunist lõikust ja juukseid taastavat ja tugevdavat maski. Taastav ja tugevdav mask jäi ära, jääb vaid loota, et lõikus on seda kaunim. Või siis..

Ausalt öeldes ei ole ma kunagi nii palju juuksureid juhendanud, kui eile. Jälle tundsin, et kukal jääb kuidagi liiga pikaks, rääkisin, mida tahan. Jälle tuleb vanem daam appi. Jälle tüdruk lõikab ja ma püüan uskuda, et lõpptulemus saab olema ilus, isegi, kui mulle ei tundu mittemiski õige, mida ta teeb. Ta käed värisevad mu peas ja mul on vastik olla. Iga kord, kui uksepauk käib, tärkab minus lootus, et uksest tuleb päris juuksur, kes võtab lõikuse üle. Aga ei, päris juuksurit ei tule. Kell liigub edasi, aeg kulub. Tüdruk nüsib minu peas. Ja sisenevad inimesed on uued kliendid vanemale daamile, kes mängleva kergusega lõikab juba kolmandat pead. Vaatan ringi oma häguse -3,25 pilguga, ehk näen kuskil mulle suunatud kaamerat. Eestis tehakse ju ka seda varjatud kaamera saadet? Äkki on mingi nali??

Saan üks hetk aru, et nii ongi. Ei ole nali. Ta ei tea, mis ta teeb. Ok. Mida peab inimene tegema, kui ta saab aru, et lõikus läheb metsa? Kui ma ootan ja kulutan oma aega, siis ilmselgelt sellest kõigest hoolimata head nahka ei saa. Kui tõusen püsti ja lähen, siis jääb mulle pähe poolik nüsitud soeng, kus selle häbi ots. Mul pole mütsigi kaasas. Külalised on ootamas kodus, parem istun siin edasi ja juhendan, palju oskan (või palju aru saadakse). Uskumatu, et ma pean sellist asja tegema siin! Omad vitsad peksavad. Never again!!!

Ühel hetkel (2 tundi hiljem), hakkab juuksuril valmis saama. Ma ei suuda uskuda, et ta on kunagi olnud juuksur kellelgi teisele, kui puudlitele, sest lõikus on kohutav. Ebaühtlane, erineva pikkusega vastaskülgedelt ja juuksed on alt paksud, ilma mingi järguta. Kuna mul on õlgadeni juuksed, mis loomu poolest paksud ja kahused, siis ma näen välja nagu neetud kuusepuu. Püüan korra seletada, sellele teisele tädile, kes keelt mõikab, et kamoon, kas sina käiksid sellise soenguga?? Aga peagi saan aru, et selle pole mõtet - nad kas ei mõista või ei taha mõista. Tõusen vihaselt püsti ja ütlen, et mulle aitab! Ma lähen ja lasen päris juuksuril selle korda teha. Tädi pakub, et ma ei pea maksma ja saan soengu tasuta. Mis soengu.. Kuigi ma ise ka sellise saasta eest maksta ei tahaks, pahvatan oma pühas vihas ja uhkuses (8 EUR on ju olematu summa), et MINA teen kõik ÕIGESTI ja maksan ära, too oma aparaat siia!

Autosse istudes vaatan peeglisse ja see vaatepilt on nii jube, et mõtlen: 2 varianti, kas hakkan kohe lohutamatult nutma või lähen ja sunnin neid selle kaose korda tegema. Ma pole kunagi nii kole olnud juuksurist minnes! Isegi enne juuksurit ei ole ma veel kunagi nii kole olnud. Kuidas ma nii madalale küll langesin, kuidas ma siia sain?! Mina, kes ma olin kunagi hinnatud Reemet Piiroja püsiklient, tulen perejuuksurist välja peas mom-bob, mis ei meenuta ühestki otsast ühtegi bobi. Nagu kumbki mu lastest oleks käärid haaranud, ausõna.. kahjuks ma pilti ei teinud, aga nägin välja täpselt selline (ilma oluliselt liialdamata):



Otsustan tagasi minna, saab, mis saab. Löön pauguga ukse lahti ja ilma pikema sissejuhatuseta pean neile kahele pika monoloogi juuksuri tööriistadest (näiteks fileerimiskäärid) ja tööeetikast ja kliendi ootustest ja juuksemaskidest. Vanem tädi püüab mulle korra susata, et ma ise ei osanud rääkida, mida ma soovin, aga selle peale lähen veel rohkem põlema ja põrutan: kellele siin mul oma soovidest rääkida oligi, mu juuksur ei saa aru sõnastki eesti keelest! Ausalt, mul ei ole eestivenelaste vastu mitte vähimatki, mul on mitu väga head vene päritolu sõbrannat ja sõpra, aga selleks, et minu austust ära teenida, pead sa kurat üritama. Õpi keelt, integreeru, sulandu. Ma oskan ka tsut-tsut po russki, aga eladeski ei tuleks mul pähe Peterburgi psühholoogiks minna. Kui su töö oluliseks osaks on inimeste kuulamine, siis sa pead oskama neid kuulata. Isegi, kui sa väga räääkida ei oska, siis aru pead sa saama. Ju?

Seekord võtab mu ette see vanem naine. Kui ma räägin vanem naine, siis võrreldes selle tüdrukuga - tegelikult oli ta keskealine või nii. Ütleb, et 10 minutit ja teeme korda. Tüdruk tuuseldab süüdlasliku ilmega harja ja kühvliga mööda salongi. Ei taha nagu pahasti öelda, aga tundub, et sai oma liistude juurde tagasi, las teeb, mida oskab. Vahepeal kaob ta kuskile (tõenäoliselt suitsule) ja teine juuksur leiab võimaluse selle tsirkuse pärast vabandada. Mitu korda. Ma isegi ei vasta midagi, lasen tal edasi nüsida. Ta lõpetab ja küsib, kas olen rahul. Annab mulle peegli, et mulle soengut tagantpoolt näidata ja ma mõtlen ainult WHOAAA! Palun tee nii ,armas jumal, et see unenägu läbi saaks! Ütlen tädile, et ta prooviks paremini, hetkel näen lihtsalt sisse nüsitud auku oma juustes. Tädi jätkab. Ma püüan mitte plavatada, ma olen tegelikult niiii vihane, sest siin pidi minema tund ja mul ootavad külalised kodus.

Kümnekonna minuti pärast lõpetab ta uuesti. Ma ei oota enam midagi. Kaks ja pool tundi hiljem olen otsustanud, et aitab, lähen homme pärisjuuksurisse. Peeglist vaatab vastu mulle muidugi täielik songermaa, aga ma ei viitsi enam. Lahkun sirge seljaga ja viisakalt tänades. Eks ma elan selle häbi kuidagi üle ja õpin sellest. 8 eurot maksev elu õppetund - pole väga suur raha, et targemaks saada.

Hommikul panin juuksed kinni (nii palju kui ulatub), et natukenegi peita kaost, mis valitseb mu kuklas. Ilmselgelt ei õnnestunud.



Ausalt öeldes ei paista siit pildi pealt üldse väljagi, KUI hull see tegelikult oli. Lihtsalt kuidagi lõigatud, juuksed ei istu kuidagi. Võimalik, et on juuksetüüpe, millega selline lõikus täiega töötab, aga mitte minu omad. Minu kergelt laines ja kahuseid juukseid tuleb lõigata nii, et otsad üksteise sisse langevad. Päris juuksurid teavad!

Niisiis veetsin ma täna oma lõunapausi Salon+ imelise stilisti Tatjana juures. God, 33 EUR eest (E-K 08.00-12.00 e-broneeringut tehes saad -10% soodustust) sain lugematul hulgal soovitusi ja seletusi, maske, palsameid ja spreisid juustesse, seljamassaaži ja peamassaaži, klient-on-kuningas suhtumise ja loomulikult, kauni soengu! Tatjana oli väga professionaalne ja asjalik. Muu hulgas seletas ta mulle ära kõik vead, mida eelmine(-sed) juuksur(-id) tegi(d). Mnjahh. Selleks peab ikka olema teadmisi ja tahtmist. Kes oskab pikajuukselistel juukseotsi lõigata ei ole veel juuksur! Tatjana 4ever, ma isegi ei arva, et seda tunnet eilne fiasko kuigi palju mõjutab, aga olen vist leidnud endale uue juuksuri!


Ma pole kuigi hea end selja tagant pildistamaks, aga igaüks näeb vahet. Onju?


Ma väga raske südamega kirjutan, sest mulle ei meeldi tegelikult kellelegi käru keerata. Kuigi mu blogil ei ole just teab mis palju lugejaid, siis olen jätnud pahasti ütlemata nt ühe kodumaise voodipesupakkuja kohta - süda ei luba. Kui keegi teeb midagi hingega, aga välja ei tule ootuspäraselt, siis annan talle negatiivse tagasiside privaatselt ja loodan, et ta õpib sellest, et järmgised kliendid saavad paremini. Aga eile oli tegemist kahe juuksuriga, kellel ilmselgelt oli minu juustest täiesti ükskõik ja ma ei ole üldse kindel, et neil on vastav kvalifikatsioon inimeste juustega tegelemiseks. Igatahes oli see pakkumine täiesti eksitav ja ärge teie olge kunagi nii lollid ja astuge sellisesse ämbrisse (kui te vähegi oma väljanägemisest hoolite). 


Idee ilusalongile on mul igatahes vautšeri peale uus lööklause pakkuda (täiesti tasuta!)

Idee ilusalong - ideed kaunitest lõikustest, mis kunagi teoks ei saa!







üksi kodus

Kuulen aknast naabriaia peoseltskonna hootiseid naeruturtsakaid ja mõtlen, et ma olen juba päris pikalt Palle olnud. Kuigi enam mitte nii vä...