Herilane, vahele jäänud öö, Szolnok, mustikad ja Lada

Me oleme maal ja ma sain täna jälle herilase käest nõelata, käsivarde. Olen allergiline, seega vedas, et seekord midagi hullu polnud. Valutab ainult. See pidi olema nagu loterii, et vahel ei mõjugi väga, järgmine kord jälle võib õhk otsa saada ja lähed paiste nagu õhupall. Seekord on okei. Lihtsalt see viis, kuidas ma tabamuse sain, ajab närvi. Panen rahulikult pesu kuivama, tuleb üks sinna kõrva äärde pinisema. Tavaliselt jooksen sel hetkel igaks juhuks nelja tuule poole, suvel võib mind päris lõbus eemalt jälgida olla. Aga täna ei jooksnud, sest mul oli vaja Holgeri püksisäärde veel viimane pesulõks sättida ja siis on tehtud. Nähtavasti liiga aeglaselt tegutsesin, sest herilane pani mulle nätaka kirja. Jooksin ikka igaks juhuks minema, ise karjusin, et Priit, ma sain pihta. Priit on tubli mees mul, kohe sai aru, millega ma pihta sain. Karjus järgi, et võta zyrtecit. Võtsin, suvalise arvu tilkasid, aga palju. Palju rohkem, kui lastele annan. Ehk aitas.

Kell on praegu 00.29 ja ma istun üleval ja söön. See on õudne tegelikult, aga tühja kõhuga magama minna oleks hullem. Täna läks mu söömine täiesti metsa ja toitusin õhtupoole vaid mõnest üksikust mustikast ja paarist riisigaletist juustuga. Õhtu jõudis kuidagi kiiresti kätte ja laste magama saamisega oli täna tükk tegu. Gregori on jälle lõunaune vabas tsoonis, aga vastupidiselt ootustele ta ei uinu õhtul nii hästi kui võiks. Ja Holgeril on mingid hambateemad. Eile öösel otsustas ta poole 2 paiku, et enam ei soovi magada. Võtsin ta enda kõrvale, patsutasin, tegin pai ja laulsin. Proovisin teist tuba, teist voodit, vahetasin mähkme, sügasin hambaid, kussutasin süles, panin oma voodisse tagasi. Võtsin jälle kaissu, proovisin ise tukastada. Ta otseselt ei nutnud ega pressinud voodist välja, lihtsalt vehkis oma jalgu mu vastu ja aeg-ajalt hüüatas midagi. Ja nii 2 ja pool tundi. Kell 4 mässisin ta lõpuks teki sisse ja panin autole hääled sisse, miski ei tundunud töötavat ja ma oleks ikka tunnikese öö jooksul tukkuda tahtnud. Autosõit kustutas ta kohe ära, aga ma igaks juhuks sõitsin veel natuke.  Hea, et ment mind kinni ei pidanud, trussikute väel nagu ma olin. 

Igatahes, enne seda Holgeriga mässamist olin ka tegelikult mõnda aega juba üleval olnud. Miks? 00:47 helistas mulle mu ema. Lasi väga lühikest aega kutsuda. Ma küll magasin, aga registreerisin läbi une ilusti ära, et kõne oli . Algul mõtlesin, et ju ta kogemata ja püüdsin edasi magada. Aga mõte jälle keerles ja keerles nagu mul ikka ja üsna pea olin veendunud, et midagi on valesti. Helistasin tagasi. Telefon väljas muidugi. Esimest, teist, neljateistkümnendat korda. Kurat, kurat.. mis ma teen? Mis see tähendab, et ta niiviisi keset ööd helistas? Telefon väljas, ise elab Szolnokis. Ja mina olen Hiiumaal... Ega midagi, võtsin kõne vennale ja palusin tal vaatama minna. Teile teadmiseks, siis ma kaalusin ka politseile helistamist. Ja haiglatesse muidugi. 

Igatahes, vend elab mul emast 5 min rattatee kaugusel ja oli nõus lahkelt vaatama minema. Loomulikult oli ema kodus ja leotas õndsas teadmatuses oma varbaid jalavannis. Ehmatas muidugi kõvasti, et kes see öösel ukse taha tuleb. Oli kogemata helistama pannud, vajutas kähku kinni ja oli kindel, et kõne üldse läbi ei tulnud. Telefonil sai aku tühjaks ja kuna oli öö, siis polnud mõtet laadimisega kiirustada. Aga minu elav kujutlusvõime arvas, et ta on kuskil szolnoki vahel täitsa hädas. Vot siis. 

Aga miks ma täna nii hilja peale kõigega jäin? Sest Priit hankis Sikile 25kg Hiiumaa ökoloogiliselt puhaste metsade mustikate tellimuse ja kuigi nende hankimine oli tema jaoks käkitegu, siis puhastamine oli täna enam kui raske. Mustikas on nii valmis ja mahlane, et lehed on kõik külge kinni kleepunud. Aitasin isal ja Sikil natuke neid puhastada, lõpetasime täpselt enne seda kui Priit praamile minema hakkas, veerand 12 paiku. Õnneks sain Priidule 00.00 praami peale pileti, mis on täiega vedu, sest inimesed ootasid täna järjekorras kohati ÜHEKSA tundi!

Millega Priit praami peale läks, kui mina siia jäin? Ikka sellega:

See auto on vaja linna toimetada ja mustikad koos Priiduga ka, nii et mitu kärbest ühe hoobiga. Praami peale jõudes kommenteeris ta nii palju, et vähemalt pole tee peal ohtu magama jääda, sest müra on rohkem kui rubla eest. Hihihi.  Rubla, Lada :)

Igatahes, head ööd! Või tere hommikust siiski, vaevalt et keegi seda veel öösel loeb...