Ma kirjutan seda põhiliselt iseendale, sest tahan, need emotsioonid talletada, aga ma ei ole kade ja teie võite ka lugeda.
Nii mõnus, et Eestimaal on suvi nagu lõunamaal, kuigi vahel on hetkes natuke palav ja tahaks vinguda. Aga piisab korraks meenutada seda külma jaanipäevavihma ja saad aru, et kõik on ülimalt hästi.
Nädalavahetusel käisime Vudilas, kuhu Dorisega talvel -50% piletid hankisime ja pean ütlema, et kõik see seal oli isegi 5-kordselt makstud hinda väärt. Hästi mõnus koht, kus lastel on nagunii OK, sest nemad on sihtrühm, aga vanemate peale on ka väga palju mõeldud. Ja hinnad söökide ja muu vajaliku osas on täiesti normaalsed, nii et soovitan seda kohta küll kõigile.
Vahepalaks. Mis meil, vanematel küll viga on? Ühed kenad lapsed on siia ehitanud ühe keskmisest uhkema liivalossi ja seda märkas ka üks just randa saabunud perekond. Ja kui see väike poiss jagas emale oma vaimustust öeldes: "emme, vaata seda suurt liivalossi!" vastas ema talle lakooniliselt "jah, aga lõhkuma sa seda ei lähe!". Paneb muigama - miks see ema küll vaikimisi arvab, et ta poeg kõiki ilusaid asju kohe maha lõhkuda tahab? Ja ometi olen ka mina oma lastele täna juba öelnud, et liivalossi lõhkuda ei tohi. Ilma, et nad oleks selleks vähimatki kavatsust avaldanud.
Peale Vudilat läksime me laupäeval veel ööbima Saadjärve äärde Kaldaranna puhkealale. Ja sellest, kui hea seal oli olla (ja järgneval päeval Peipsi ääres), on mul plaanis teile veel kirjutada. Õigemini on postitus juba pooleli. Aga üht ma teile ütlen - me oleme telkimises juba nii head, et see on saamas meie elustiiliks. Suvel vähemalt. Kohe kisub kuskile võsa vahele veekogu äärde.
Päris puhkust mul muidugi hetkel ei ole. Aga peaaegu, sest mul on lihtsalt nii normaalne ülemus, kes teatas mulle eile, et ma olen liiga kohusetundlik selle kontoris käimisega (peale seda, kui ma olin teatavatel asjaoludel alles kell 11 tööle saabunud) ja et ma peaksin selliste ilmadega vabamalt võtma. Mina, sõnakuulelik töötaja, loomulikult kuulan teda. Sest nagu ma olen ennegi kirjutanud, siis läptop on kaasaskantav ja internet kõikvõimas. Tööl on sel nädalal muidugi vaiksem ka, sest eks kõik puhkavad, kes saavad. Eelmine nädal see-eest oli hull, nii et ma ei saanud aru, mis juuli see selline üldse on. Nii kiireid juulipäevi pole mul kunagi vist olnud enne. Aga käesolev nädal on ideaalne kodukontorinädal. Ja mis oleks parem kodukontor, kui rand?
Lastel on siin väga mõnus ja minul nende järele vaadata ka - piisavalt pikalt on madalat, sooja vett. Vesi on puhas ja natuke kaugemal sain ka mina ujumas käidud. Tallinn ei ole hetkel teema, sest mina kardan sinivetikat. Siin on kindlasti privaatsem ka, kui Stromkal, inimesi on vähem.
Süüa tegin kaasa fitlapi retsepti järgi rabarberikisselli kohupiimakreemiga, väga mõnus. Lapsed toimetavad oma kaasa võetud mängudega, paadid, autod, kühvlid, ämbrid ja veepommid. Mina saadan kaupu välja ja tellin uusi asemele. Pean pausi, mõtlen ja naudin ilma ja vett. Ilus on olla!
Soovin teile kõigile võimaluste piires normaalseid ülemusi ja kaunist suve!
No comments:
Post a Comment