käsi püsti, kellel on jaanipäevaks "erilised plaanid"!?

Ma mõtlesin ikka mitmeid aastaid peale laste sündi, et mina ei soovi enam kunagi alkoholi juua, üldse. Kusjuures, mäletan, et mõtlesin seda ikka täie tõsidusega. Ma ise uskusin seda siiralt, et ei võta enam kunagi tilkagi. Suitsetamine nii mu elust ju kadus, miks mitte alkohol?

Aga tuleb tunnistada, et mõned klaasid veini ma endale aeg-ajalt endale ikkagi luban. Seega täiskarsklane ei ole ja võimalik, et see postitus on mõnevõrra silmakirjalik. Aga noh, seoses läheneva jaanipäevaga ja käimasoleva jalgpalli MM-ga on mul tekkinud mõned mõtted, mida tahan siia kirja panna. 

Eestlase jaoks on jaanipäev ikka täielik joomapüha, pole midagi teha. Naljakas tegelikult, et see, kas on tuju napsu võtta või ei, ei olene konkreetsest hetkest vaid jaanipäev on ikka selline püha, mille ajal aset leidvat padujoomist planeerivad Eestis kõik - ontlikust pereisast kuni politsei ja haiglateni välja. Täna hommikul Terevisioonis kuulsin poole kõrvaga alkoholiteemalist lõiku, mille Piret Järvis alustas sõnadega: "Jaanipäev on see aeg aastas, kus meie teedel on liiklemas väga palju alkoholijoobes juhte". There you go. Riigitelevisoonis öeldakse otsesõnu välja, et alkoholijoobes jaaanipäeval roolis olemine on eeslasele omane. Me lihtsalt oleme sellised, see on okei, paratamatus - midagi mis lihtsalt juhtub. On olnud nii enne ja on edasi ka.

Sest jaanipäeval juuakse, jumala eest. Nii on olnud aegade algusest peale ja kõik, mis me saame teha, on tagajärgedele leevendust otsida. Kaine autojuhi kampaaniad, sest jumal küll, kes see niisama vabatahtlikult ja ilma teistele kuulutamata jaanipäeval kaine tahaks olla?! Äpid, mis mõõdavad su teadmisi sellest, millal sa peale drinki sõitma saad minna. Kõrgendatud valmisolek kainestusmajas ja mida kõik veel. Terve Eesti karjub, et jaanipäev on see aeg aastast, kus KÕIK JOOVAD. Vähesed, kes suudavad kained olla, väärivad eraldi esile tõstmist ja kleepsu auto külge. Öähh. Mulle ei meeldi üldse, et joomisest jaanipäeva ajal on tehtud eesti meedias (ja seega ka iga teismelise silmis) peaaegu nagu kohustus või norm.

See on nagu viinerid ja friikartulid toidukohtades lastepraena. Aga seda ju lapsed tahavad! Muidugi tahavad, kui muud valikus pole. Lapsed ei söö tervislikke toite! Muidugi ei söö, kui sa pakud neile vaid viinereid ja friikartuleid. Näita mulle lapsevanem, kes ei teeks võimalusel lapse jaoks tervislikumat valikut. Aga selleks, et see võimalik oleks, tuleb kuskilt alustada (soovitatavalt algusest). Ja nii see käib - iga laps stardib puhtalt lehelt, sööb paar esimest aastat maailma kõige tervislikumaid toite ja ei oskagi muud tahta. Nii kaua, kuni keegi neile rasvaseid friikartuleid pakub.

Ma usun, et see on tegelikult võimalik - kui iga järgnev aastakümnend hoiab oma lapsi ühe aasta kauem friikartulite eest peidus ja toitlustusettevõtted võtavad järjest enam tervisliku toidu pakkumise "riski", siis lõpuks ei oska keegi seda saasta tahtagi. Ma tean seda ju oma käest (kuigi pean ütlema, et ma olen saanud laste käest märkusi, et ilma värske salatita toit ei ole toit ja H eelistab sünnipäevadel näiteks keemiasiirupist tehtud mahlale vett), et kui sa paned neile kõrvuti maisigaletid ja kartulikrõpsud, siis nad valivad muidugi viimased. Ja nii kaua, kui ülejäänud maailm meie ümber mikrolaineahju-viinereid pakub, siis nii öko ja sõjaväe mamps ma ka ei ole, et neile kõike keelan, mida sõbrad süüa võivad. Kuigi, kuskil on siiski piirid ja alati on valikud, tuleb olla kaval ja järjekindel.

Alkoholi juurde tagasi tulles, siis ma ei ole enne selle Ossinovski-poliitika-paanikaga väga kaasa läinud, aga mõelda, kui paljudes peredes praegu jalgpalli MM ajal on alkohoolikud in making. Tänu sellele aktsiisiteemale ja läti õllele on ju kõigil praegu kodus kohver või paar. Ja jalgpall ja õlu ju jumala pärast käivad kokku ja seda muret ei ole, et peaks poest tooma, aga ei viitsi.. Kus on, sealt tuleb võtta ja nii istuvadki pereisad iga jumala õhtu teleka ees ja lürbivad oma odavat läti õlut. Sest nii odav on nagunii ka ja suvi on ja ikkagi jalgpall ja.. Kuna odavat õlut on kodus nii palju ja keegi kohe-kohe lätti minemas, siis ei ole isegi seda ohtu, et jaanipäevaõlled ette ära joodud saaks. Ma ei tea, kui pikk protsess see on, alkohoolikuks saada, ja millal saab päriselt öelda, et nüüd oledki kohal, aga ma mõtlen, et nõrgemad vannuvad kindlasti mõne aja möödudes alla, kui lihtsalt NII PALJU ÕLUT on igalpool. 

Ja mida erilist siis jaanipäeval ikka sööma, jooma ja tegema peab.. eks inimene peab oma elu ikka põnevaks tegema ja tähtpäevad on ju igati toredad, aga natuke ajab muigama, kui raadios juba teisipäeval küsitakse, et kas jaanilauale on juba asjad valmis ostetud. Mmmmm... ei. Ma küll planeerin oma söögikordi ja oste, kui vähegi oskan, aga et jaanilaua söök peaks kuidagi teistmoodi olema, kui suvalisel suvisel nädalavahetused, no ei tea. 

Meile tulevad maale külla 2 paari sõpru oma lastega ja tõenäoline on, et sealgi juuakse õlut ja veini ja ehk satume isegi mõnele jaanituleplatsile, aga ainuke ootusärevus, mis mul seoses sellega on, on see, et tulevad külalised ja tore on nendega aega veeta. Aga see oleks võinud olla vabalt ka suvaline nädalavahetus mais või augustis. 

Ilmaga on muidugi lood nagu jaanipäeval ikka. Uskumatu, et oli SELLINE SUVI ja täna, kui suvi ametlikult algab, on õues külm ja märg. Eile õhtul oli meil Kadri aknaraame värvimas ja kui Priit läks poistega Kiili lööktrelli tagastama, palusin mina end seniks Humanasse visata, et peagi saabuva puhkuse ajal veidi värskem välja näha. Oli 3-euro-päev ja kuigi ma ostsin lausa 7 asja, siis midagi neist vist tegelikult järgnevate nädalate jooksul selga panna ei kõlba - minu ostukorvis oli suvi, õues aga on sügis. 

Ilmateadet yr.no-st vaadates läheb järgmisel nädalal muidugi paremaks, kraadid ei ole nüüd küll megakõrged, aga vihmapilvi pole. Meil on muidugi plaanis jõuda veel Lätti ja Leetu ka ja seal on see ilmapilt tunduvalt ilusam. Aga eks näis muidugi. Kahju on küll, et ilusad ilmad on kontoris ja lasteaias maha molutatud, aga mis seal ikka - on, nagu on. Ja lõppude lõpuks puhkuse kvaliteeti see kindlasti ei kõiguta, ägedate inimestega on äge ka siis, kui vihma kallab. Siit saab lugeda, kuidas me ükskord juba paduvihma ja koledate ilmadega puhkuse ajal maadlesime ja kummalisel kombel on just see puhkus jäänud minule meelde, kui kõige toredam üldse. 

Igatahes soovin kõigile toredat jaanipäeva, mina lähen homsest puhkusele ja kuigi ma arvuti võtan kaasa, siis pole üldse kindel, et seda järgmised 2 nädalat avada tahan :)