veel kaltsudest ja lörri läinud plaanidest

Meil on nädalavahetusel plaanis lammutada laiali viimane soojustamist vajav nurk. Õnneks või kahjuks on selles nurgas meie master-garderoob ja see tähendab, et ma pean end kokku võtma ja lõpuks riided ära sorteerima.

Üks suur prügikott enda ja lasteriietega on mul juba koos, aga sealt tuleb vist vähemalt teine veel, kui mitte rohkem. Need L-suuruses riided ma annan kõik ära, sest jumal küll - plaani tagasi juurde võtta mul ju ei ole. Natuke kahju on ka, sest riided on ilusad, korralikud, vähe kasutatud. Aga ma ikka mõtlen, et keegi kuskil vajab neid riideid rohkem kui mina ja las nad siis lähevad. Lihtsalt osasid asju olen ma saanudki ainult paar korda kanda või üldse mitte. Priidu sünnipäevaks jaanuaris ostsin 40 euroga poest kleidi (nii harva, kui ma päris poest üldse asju ostan) ja selle sisse upun. Juunis käisin kaltsukatuuril ja tõin endale imeodavalt koju täiesti uue välimusega 7 kleiti. 4 nendest rändasid sinna kotti, olles minu poolt täiesti kandmata. Mis toob mind probleemi juurde, et täna õhtul läheme Priiduga Lenna Kuurmaa kontserdile ja väga palju valikut mul kapis selga panemiseks ei olnudki :( proovisin ja kõik kukkusid seljast sõna otseses mõttes maha.

Käisin eile ka veel natuke kaltsukates ja kirbukatel, vahel on seal ikka päris häid leide. Aga lõpetasin jälle nii närvis olekus, et silmist pritsis tuld. Kurat, misasi nendel inimestel viga on. Magristrali uuest kirbukast on hetkel jutt. Fischer Price'i küpsisetünn ILMA küpsisteta 2 eurot. Okei, soodne, aga MIDA ma teen selle küpsisetünniga, kui küpsiseid ei ole? Viskan suvalisi asju sisse ja lasen
laule?? Oh, oota - kas ma saan kindel olla, et see laule ikka mängib? Vist mitte, arvestades kõiki neid teisi asju, mis seal riiulis olid. Kui inimene müüb kusagilt tasuta saadud testereid, siis midagi on mäda selle pildi juures, eks. Arva mis, ma suhtun ülejäänud su riiuli sisusse vägagi eelarvamustega ja ei vaevu seal üldse tuhnimagi. Ja ma olen üsna kindel, et väga palju inimesi astub samamoodi lihtsalt edasi.

See kehtib minu jaoks kõikide riiulite kohta. Kui ma näen, et sul on seal saasta - 2-3 asja max ja ma ei vaevu edasi vaatamagi. Isegi kui sealt alt kuskilt võib tulla mingi pärl, siis tõenäosus, et see juhtuks, on ju imeväike. Ja seal Magistralis on selliseid müüjaid oioi kui palju! Ma ei tea, kust nad saavad üldse need riided? Kaltsuka tasuta kastist, kusagi 90ndate alguses? Tõesti, kuidagi selline öööäääähhhhh-õlgu-väristamise tunne tuleb peale kui seal neid moest läinud luitunud asju näed. Ja kaltsu ei osta keegi ka siis, kui sa kirjutad oma riiulile KÕIK 50 SENTI peale. Ei osta.

Lemmik sellest korrast oli turvatool, mis ilmselgelt on oma aja ära elanud ja paramparamparaaa.. mitte niisama nässakas, vaid lausa ilma katteta nässakas! Turvatool, ilma riidest katteta, eelmisest sajandust, ainult 5 eurot! Kui tahad sinna kõrvale veel osta 2-euroseid ära kriibitud ja määrdunud renniga põllesid, lase käia. Ainult mina soovitan sul 2 eurtsi juurde panna ja saad poest täitsa tutika, mille puhul sa ei pea muretsema, et kolibakter ennast põlle kriimudesse ära peitnud on. Või mida iganes. Igatahes jälle võdistan vastikusest õlgu. Inimestel on tõesti erinevad standardid, aga need on asjad, mida mina ei annaks kellelegi isegi tasuta. Vihastasin eile selle Magistrali kirbuka peale põhjalikult, sest nüüd ei ole seal proovikabiinidel isegi kardinaid ees (keegi üritas stiilipeoks kaltsu kotti toppida??) ja neid saasta-riiuleid on seal umbes 80%. On muidugi ilusaid asju ka, üks müüb näiteks oma nunnusid käsitöö-kaisuloomi, aga kuna see riiul on tagapool ja selleni on raske jõuda ilma, et vastikustunne tekiks, siis mina sinna enam ei lähe. Võtke heaks või pange pahaks. Ka negatiivne reklaam on reklaam, järsku te jooksete nüüd kõik vaatama, et kui hull seal asi siis on ja tuleb välja, et ma eksin ja saate kõik pungil kottidega koju tagasi, kes teab.

Oma riided (ja laste ja Priidu) viin Do Good OÜ-le. Uurisin natuke ja pean seda kõige mõistlikumaks. Nad annavad need riided tasuta edasi nendele, kellel on neid väga vaja. Humanatesse ja Uuskasutuskeskusesse saab ka viia, aga need panevad asjad müüki ja abivajajad ei saa neid nii hõlpsalt kätte.

Teine asi, millest tahtsin rääkida, on see plaanide taevasse lendamine. JÄLLE, kahesajaviiekümnekuuendat korda, ma enam isegi ei üllatu. Eelmise, jõulupostitusega taasleidsin nimelt 2 sõbrannat, kes on sama hullud jõulufanatid ja me pidime homme tegema väikese istumise. Piparkoogid, glögid, verivorstid, hapukapsad ja ütlematagi selge, et mõnus seltskond. Lastel lõbus, meil lõbus. Aga nagu saatusesõrm ikka teha tavatseb - Gregoril tekkis eile öösel palavik, tipphetkel käis 38.4 ära. Müstika - me käime, teeme, oleme. Kõik sünnipäevad, istumised, korvpall, lasteaed, poed, jalutamised, mis iganes. Kõik sellised tavapärased asjad. Aga nii pea, kui tuleb üks niiöelda rütmist väljas sündmus, mida väga tahaks, siis juhtub nii. Keegi on haige ja sina istu kodus.

Õnneks täna tuleb ikkagi ämm ja me saame Priiduga minna Lenna Kuurmaa kontserdile. Ma loodan siiski, et ma ühtegi tuttavat ei näe, sest mul on 2 varianti - kas panen selga number suurema kleidi, mis õlgadelt maha tahab vajuda või mõne suvekleidi. Aga noh, vähemalt saab kodust välja.