Üks on selline kergem - ma olen sattunud kohvisõltuvuse küüsi. Eks arvata on ju, et mingi sõltuvus peab inimesel olema. Kunagi ma olin sigarettidest sõltuvuses ja jumal tänatud, peale lapsi pole tahtmist tagasi tulnud. Ausalt ajab mul kogu see suitsu värk südame pahaks, sellest olen enne kirjutanud ka siin. Mõned üksikud suitsupahvakud siin ja seal elan üle küll, nii et teised mu ümber tehku ikkagi mis tahavad. Aga mina.. mina sööksin enne oma okset vist, kui koni tõmbaks. Ei tea mis kihk mind kunagi küll suitsetama ajas. Öäkkkk!
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Suits on niisiis nimekirjast kindlalt maas. Alkoholist ei kõlba küll kahe lapse emal sõltuvuses olla, magusat sisse vohmida ei lähe Orgutamisega kokku ja üle jääbki vaid.. kohv. Ma joon hommikuti 2 tassi ohtra vahukoorega ja nüüd olen saanud veel kombe enne õhtul lasteaeda minekut ka veel 1 tassitäis nautida. Seda on kokku 3 tassi, päris palju ju? Ja arva, kui ma täna õhtul näiteks külla peaks minema ja kohvi pakutaks - ikka võtaks ju. Ja kuigi ma püüan ohtralt vett selle kohviralli kõrvale juua, päris kasulikuks harjumuseks seda ikka ka nimetada ei saa. Aga noh, mis ikka. Vähemalt olen selle nüüd välja öelnud. Tere, mina olen Raili ja ma olen kohvist sõltuvuses.
Teine mure on selline ikka täiesti tõsine mure. Olen sellest pikka aega mõelnud ja need mõtted võimenduvad iga jumala kord, kui nina majast välja pistan. Mis kurat teil inimestel viga on?? Jaa, teil, kes te müüte kirbukatel neid neetud topilisi ja väsinud riidehilpusid sama hinnaga, millega te nad poest ostsite! Oi ma ei või, ma lähen kohe nii närvi, kui sellele mõtlen. Täna nägin saapaid, millel olid sõna otseses mõttes augud ninades ja ajavad kindla peale läbi nii lund kui pori ja külma, aga Ecco kiri on peal ja saabas maksab 10 eurot! Sõida seenele oma Eccoga, kas prügikasti ei ole kodus? Terve hunnik püüdlikult volditud s 104 pluuse, millel on kohe nagu peale kirjutatud "toodetud enne milleeniumi" kõik ilusti kulunud ja nässakad, 2-3 eurot tükk. Didriksoni kombe, helkurribad on kulunud ja sõna otseses mõttes ripuvad põlve otsas, kulunud ja karvaste põlvede otsas, õmbluste koha peal on rida mikroaugukesi, kust vatiin lausa paistab, aga Didriksoni kiri on peal ja küsitakse 20 eurot. 20 eurot selle eest, et su laps saab õues firmariietes mängides haigeks jääda.
Nimekiri on lõputu. Sall, mille mina vähemalt kunagi (umbes 15 aastat tagasi) Yves Rocheri kataloogist tasuta sain maksab kirbukal 2 eurot. Puidust pusle lapsele, 1 tükk on küll puudu, aga 5 eurot võib ikka küsida ju. Hea kvaliteetne asi, mis siis et naaaaatukene kulunud. Kunstnahast kott, muidu ilus, aga kui lahti teha siis truki ümbert on riie väljas ja kunstnahk lipendab. 4 eurot! Nike talvejope, varrukad on kulunud ja lukk ei käi, aga 15 eurot ikka väärt ju. Jope jopeks, lõikan märgi välja ja kleebin näiteks koti peale, olen ka popp siis. Poiste püksid, põlved kulunud ja värv on luitunud, 3 eurot paar. Veel hunnik lasteriideid, no pole ju nii kulunud värvid ka ja topieemaldamise masin on ju kõigil kodus. Hinnad 1-4 eurot.
Ma ei tea, aga inimesed on vist täitsa hulluks läinud. Täna jäi väga palju selliseid asju silma, ma ei näinud ühtegi asja, mida päriselt ostaks. Ma tean, et kvaliteetsed asjad maksavad palju ka kasutatuna, aga et ebakvaliteetsed ka sama palju maksavad.. oehh. Tahaks et oleks ilusate asjade kirbukas, kus võivad oma asju müüa ainult selge reaalsustajuga inimesed, kes saavad aru, et seda raha, mis nad laste peale kulutanud on, ei saa jad kunagi enam tagasi! Vähemalt mitte täies mahus. Mina ka ostan, müün ja vahetan, aga mitte iial ei anna ma raha eest ära pesuehtsat saasta. Kui aus olla, siis seisab mul garderoobis suur 250l prügikott, mis on pungil täis ära andmiseks mõeldud riideid ja mitte üks neist ei ole nii kehvas olukorras, kui see prügi, mida ma täna nägin.
Kui meeleheitel peab inimene olema, et ta ostab enda lapsele topilise tuhmunud värvidega pluusi ja kui ta on niiii meeleheitel, kust ta üldse selle 2 eurot leiab, et seda teha? Kaltsuka tasuta asjade kastis käivad sellised asjad ja sealt saab ka vast paremat kaupa üldiselt.
Vot siis, sellised mured. Ootan praegu, et Holger oma söömise lõpetaks ja siis lähme lasteaeda, Kelguga, kahe kelguga kui täpsem olla. Kas pole irooniline, et päev, millal kirjutasin oma rattaga käimise muredest, oligi viimane päev sel hooajal, kui rattaga käia sai. Aga tegelikult on mul väga hea meel ikkagi, et lumi tuli. Olgugi, et "ootamatult", nagu ikka (kes oleks võinud arvata, et ilmateade mõtleb kõiki neid hoiatusi tõsiselt??). Eile õhtuks sain õnneks talverehvid ka alla, kuigi hakkasin asju ajama ju alles eile pärastlõunal. Kurtsin Nõmmekate fb grupis oma muret ja üks tore noormees juhatas mind õigesse kohta. Tervise tänaval elavas järjekorras oli sedaaegu olnud järjekorras ca 50 autot!
Lõpetuseks üks inspireeriv pildike:
Te ei kujuta ette mu rõõmu, kui eile õhtul avastasin jälje, mis püksirihma selgelt sisse oli kulunud. NELI auku tagasi :) 4 kuud ja 4 auku püksirihma peal, on olnud meeletult äge teekond!
TO BE CONTINUED
No comments:
Post a Comment