Saturday, November 26, 2016

tänukiri

Ma olen niiii eeskujulik mombie (vaata siia ka), sest kell on 1 ja mul tee tõmbab ja kohe hakkan How to get away with murderit vaatama.

Enne tahtsin jagada, et olen tänulik. Tänulik oma laste eest, tänulik oma mehe eest, oma lähedaste, sõprade eest. Kui kõik see ving ja hala võib vahel jätta mulje, et ma ei saa aru, milline varandusehunnik mul tegelikult käes on, siis saan. Saan küll. Kui keegi saab, siis mina saan.

Hetkes elada on kõige lihtsam. Palju raskem on vaadata ette ja sellest veel raskem on vaadata taha. Aga kõik see, mis oli, tegi sinust sinu ja selle eest tuleb osata ka tänulik olla. Isegi, kui mõnikord minevikule mõeldes natuke oksemaik või vastikusejudinad peale tulevad..

Me tegime täna selle jõuluistumise siiski ära, sest Gregoril oli ainult 1 öö palavikku ja rohkem midagi ei tulnudki. Õnneks, sest meil oli kolmekesi oma lastegängiga nii äge! Mõned inimesed jäävad sinu inimesteks ka siis kui sa neid vahel aastaid ei näe. Pole mingit mõmisemist ega jututeemade laest tõmbamist, kõik on lihtne. Tegime ja kaunistasime 4 pätsi jagu piparkooke, sõime verivorsti, hapukapsast ja sülti. Lastel oli lõbus, meil oli tore. Just nii nagu ma tahtsin.

Elu on pidevas muutumises. Vaata korraks edasi 5 aastat, mida sa näed? Vaata 5 aastat tagasi, mis oli siis? Kui mõtled sellele, mis oli siis ja mis on nüüd, mida kõike saab 5 aastaga juhtuda - mina ei oleks siis ealeski arvanud et mul on 2 imetoredat lapsukest ja ma naudin seda, kuidas nad on minu omad ja toimetavad ja vudivad ringi ja rullivad minuga piparkoogitainast ja on pealaest jalatallani jahused, nii et ma pean nad puhtaks raputama ja harjaga põranda ära pühkima.

Ma ei teagi, mida ma kõige sellega täpselt öelda tahan. Võiks arvata, et ma olen napsune, aga ei. Mind on tabanud mingi kummaline heldimushoog ja olemise rõõm. Mul on nii hea meel, et mina olen mina, enda nahas ja enda maailmas. Mõistad?

Lihtsalt hoidke ja nautige. Armastage. Laske elul end armastada. Nautige. Ja nautige!




No comments:

Post a Comment

üksi kodus

Kuulen aknast naabriaia peoseltskonna hootiseid naeruturtsakaid ja mõtlen, et ma olen juba päris pikalt Palle olnud. Kuigi enam mitte nii vä...