Eile olin oma uuest kaalulangetaja-minast nii vaimustuses, et kodust välja minnes olin enda arvates kõige ilusam ja kõige peenem terves maailmas. Üle nelja aasta vist esimene kord, kui nii tundsin. Plaan oli minna Prismasse, aga nagu ikka, käisin veel enne läbi Sõbralt Sõbrale poest. Sealt sain endale kommiraha eest 2 seelikut, millest ühe number on lausa 38! Huvitav. Mingi teine mõõtkava? Kuna see on teksa ja seisukord on nagu otse tehasest tulnud, siis välja veninud see ka ei saa olla. Ei tea. Vaevalt, et 1 maha võetud kilo mu tagumiku kohe algusesse tagasi viib, aga igatahes, see number meeldis mulle!
Kui sa midagi kusagilt juba leiad, siis tuleb alati hasart peale ja nii ma läksingi enne söökide ostmist ikka Mustika Humanasse ka. Oujee, 1.50 päev! Tavaliselt ma sealt muidugi kunagi midagi ei saa, sest minu meelest on see kõige niruma kaubaga Humana. Aga täna krahmasin (ise telefoniga rääkides) koti külge rippuma vähemalt 20 asja, põhiliselt pluuse.
Proovikabiini minnes vahtis müüja mind natuke pika pilguga, sest ilmselgelt oli mul üle 5 asja (pigem 5*5) kaenlas. Aga mis ma siis tegema peaks, kui mul on plaanis osta 20 pluusi? Jätan 15 ostmata? Saan aru, et see 5 asja reegel on natuke mõeldes teiste klientide peale ka, et nad mingi kolmveerand tundi proovikabiini ukse taga ootama ei pea. Aga ma küll ei viitsiks 5 asja ära proovida ja siis jälle omad riided selga toppida, uuesti ringi tuustida (kui tuleb meelde, kus järg jäi) ja jälle järjekorras seista. Sorri, inimesed!
Igatahes, peab ütlema, et ma nägin ennast eile päris peenikeseks tegevate prillidega. On asju, mida minu kehaga inimene ei peaks üldse selga proovimagi, isegi relva ähvardusel mitte! Teate neid nunnusid rasedakõhtusid, millest turritab pluusi all välja üks nabapunn? Armas, onju! Aga see, kui minusugune tõmbab selga samasuguse liibuva pluusi, millest paistab välja jääkpunnkõht ja selle keskel nabaauk, ei ole üldse sama nunnu!!! Ja muideks, number 42-44 ei tähenda ühe liibuva maika puhul mitte midagi muud, kui et see on lõks! Samamoodi ümber keha nagu 38, lihtsalt pikem ja avarama dekolteega.
Nagu oleks kellegi teise valitud riided kaasa võtnud, ausalt! Proovin pluus pluusi järel ja midagi ei lähe. Ma olin silma järgi ennast paaril korral isegi xs-suuruseks hinnanud, müstika! Mõni ei mahu üle pea, teise sisse ei mahu tissid, mõnda ei hakka proovimagi, sest esimesed 8 asja tõid juba reaalsusesse tagasi. Soovmõtlemise järgi end ikka riidesse ei saa! Tõenäoliselt see oli hoopis see, miks müüja mind niimoodi vahtis - jälle mingi luuludes poolemeelne, 2 numbrit väiksemad riided käes.
Õnneks paar asja ikka sobis ka ja tühjade kätega ma välja ei jalutanud, aga üht sain küll teada - on lõikeid, mille jaoks ma siiski veel valmis ei ole. Ja on silte, mida tasub riiete küljest lugeda, enne kui asju korvi toppima hakkad.
Nipp tulevikuks: ära usalda oma optimistlikke silmi, kui langenud on alles esimene kilo.
No comments:
Post a Comment