Sunday, May 29, 2016

Natuke Nõmmel elamisest ja rõduhooajast

Ma mõtlen, et Nõmmel on ikka kuradi tore elada. Tulen just Roheliste Väravate Tänava päevalt ja istun kodus rõdul, kuulan linnulaulu. Aimatav liiklusmüra Vabakalt kostub natuke ka, aga üldiselt on lindude kädistamine koos aeg-ajalt maha potsatavate käbidega ainukesed hääled, mida ma kuulen. Olgu mainitud, et sellist õndsust mul muidugi koguaeg ei ole - üks laps magab ja teine läks issiga Pääskülla prügi viima :)

Rohelistele Väravatele lippasin seekord vaid korraks - mul oli vaja ära tuua poistele tellitud uhked kogukonnaliikme särgid:



Logo on minu meelest super hästi välja kukkunud, need tähed on nii kihvtid ja männikäbi on iga kohaliku jaoks tabav nagu rusikas silmaauku.

Rõdul istumise juurde tagasi tulles... Mulle on kord öeldud, et "mina küll ei tahaks naabritele nii lähedal elada". Aga siis peakski vist maal elama, või? Kusagil linna lähedal maal ma tõesti elada ei taha, parem siis juba päris maale, aga see on siiski tõsisem otsus ja nõuab pikemat kaalumist. Okei, naabrite aknad vahivad siin tõesti otse meie krundile. Aga tegemist on siiski oma hooviga. Minu jaoks on tuttavate toredate inimeste juhuslikud pilgud tunduvalt etemad, kui võimalus, et Mustamäel sind vastasmaja akendest korraga kuus pervert-vanameest binokliga luurab. Olgu, olgu, tõenäosus, et see vanamehenäss seal passib, on väike, aga selle lausega vast sai selgeks, et mind need naabrid siin üldse ei sega. Kõik sõbralikud ja viisakad, naeratus näol teretavad. Mõnus kodune.

Igatahes, see aeg aastast on käes, kui rõdu on meie jaoks neljas (väga arvestatava tähtsusega) tuba. Mõnus on rõdul hommikust süüa, niisama istuda ja linnulaulu kuulata. Isegi naabrite muruniiduki põrin, mille üle kõik vinguvad, mulle väga närvidele ei käi, kummalisel kombel. Nõmmel on lihtsalt kõik krundid nii väikesed, et põrin väga kaua ei kesta. Ja kuigi päevitada siin ikkagi väga ei saa, siis värske õhk on siin täiesti olemas.

Ühel päeval on plaanis veel rõdule osta see hiigelsuur kott-tool/madrats ka, aga millal see võiks juhtuda, seda ei tea. Sest meil on puudu terve hulk basic'seid nagu magamistoa põrand või pimendavad aknakatted magamistubadesse. Üldse on lapsed mind õpetanud rohkem nautima seda, mis on. Aga unistada ei keela keegi!

Kogu rõdu on kahjuks raske pildile saada, aga  natuke aimu saab küll, missugune ta meil on.

No comments:

Post a Comment

üksi kodus

Kuulen aknast naabriaia peoseltskonna hootiseid naeruturtsakaid ja mõtlen, et ma olen juba päris pikalt Palle olnud. Kuigi enam mitte nii vä...