Monday, September 5, 2016

I'm on fire!!!


Ma sain eile jälle sõbrannalt komplimendi, et olen väga peenike. Iseenesest väga äge, sest ma pole isegi veel ideaalkaalus. Teisalt ma ei tea, kas see ongi nii väga äge. Ei saa ikka olla nii, et kõik ongi hästi, ikka nokk kinni saba lahti. Lihtsalt nüüd on kõik riided mulle suured ja mul ei ole midagi enam selga panna. Vanu riideid alles ma ei hoidnud ja need oleks 5 aastat hiljem muidugi moest väljas ka, aga nüüd ongi.. Üleriided, pluusid ja kõige hullem lugu on veel pesuga. No kui pole midagi enam sisse panna, siis pole :) aga teatavasti olen ma vaene nagu kirikurott ja ma küll ei tea, kust uued riided tulema peaks.


Nii, et kui te näete mind tänaval kõndimas kottis pükstes nagu väike gängstaräppar, siis ärge peljake hoolimata sellest ligi astuda, nende 3 numbrit suuremate riiete all olen endiselt mina. Äkki peaks selle kaalulangetusega nüüd korraks pidurit panema, oleks odavam? Hah, nali. Ma ei teeks seda kunagi. Mõne hilbu kaltsuka tasuta-kastist ikka leian ju.

Ja no mis siin pidurit pannagi, tegelikult ma ei saagi. Ma pole dieedil, toitun tervislikult ja see on elustiil, mitte mingi hetkeline moeröögatus. Krõks käis peas ära ja teatavasti usuhullud nii lihtsalt alla ei anna. Ma pole teile rääkinudki, käisin ju Orgu ja umbes 8 teise naisega söömas üks õhtu mõni aeg tagasi. Hästi mõnus õhtu oli, kõik olid nii positiivsed ja toredad seal, jagasid oma kogemust. Mõni alles alustas, mõni oli nelja kuuga 28 kilo kaotanud. Ja mida tehes? Süües!

Ja ma olengi ära tehtud. Erik Orgu nimelisse sekti kuulun. Tervislik toitumine on nii lihtne. Kõik, kes proovivad, tunnistavad automaatselt ühest suust sedasama. Aga kes proovinud pole, sellel on lihtne muidugi targutada, et vahukoor kastmes on ennekuulmatu jaburus. Ma olen vahukoort süües kaotanud kahe ja poole kuuga 9 kilo. Aga mida nisujahukaste sinu jaoks kunagi teinud on?

Okei, aitab, aitab. Igaüks ise vaatab mismoodi elada tahab. Aga tol õhtul seal laua ümber istuda oli ikka tõeliselt värskendav. Kõik rääkisid sama keelt ja olid ise oma õnne sepad.

See on tegelikult ikka täielik looduse ime, kui plastiline on üks inimkeha. Eile otsisin kokku lasteriideid müügi jaoks ja leidsin ühe enda mantli, mida aastate jooksul mitmeid kordi proovinud olen. Selle õmbles ämm mulle vahetult peale esimest rasedust. Siis oli see muidugi paras, aga järk-järgult kuivasin kokku nii, et üks hetk tahtsin nööpe juba edasi õmmelda. Seda ma ei teinud ja eelmise aasta jõulude ajal pidin jälle avastama, et rinnust ei lähe see isegi kinni. Ja eile,, voilaa, jälle uppusin sinna sisse kogu täiega.

Aga lasteriideid käisin muidu müümas Väikeste Nõmmekate klubi orgunnitud lasteasjade kirbukal. Iseenesest läks mul seal päris hästi, müüsin ca 40 euro eest asju, mis kodus lihtsalt seisid. Aga ega neid asju ikka väga kerge müüa ei ole, kuigi mul on asjadel naljahinnad, bodid 50 senti ja kombed 4 EUR jne, aga ikka neid keegi ei taha. Ja mina müün korralikke asju. Olen ju küll ja veel näinud 3-euroseid topilisi kulunud pluuse, vot nendest müüjatest küll aru ei saa. Aga mul oli isegi tasuta asjade kast, kus sees üsna korralikud riided, põhiliselt need, mis kellegi antud, sest raha võtta nende eest on kuidagi nadi. Aga inimesed ei tahtnud isegi neid tasuta asju väga. Lapseriietest on ikka väga raske lahti saada. Või noh, ega seal tegelikult külastajaid nüüd ka väga massiliselt polnud. Tegelikult tuli see 40 eurtsi suht koht esimese tunniga ja selleks tegin väga aktiivset müüki ka. Ei lasknud kedagi niisama vahtida ja vaikselt ära minna vaid ikka küsisin, mida ta otsib. Aga inimesed otsivad muudeks enamasti suurus 92 riideid, mida mul ei ole pakkuda, sest kodus on neid vaja ja teiseks, see suurus trööbatakse ikka mõnuga läbi juba ka.

Igatahes, lisaks kappide tühjendamisele olen ma igatpidi praegu uutmistuhinas. Akutrell hari, saag, värvipurk näpus ja koguaeg tõmbleks. Lapsed on saamasugused hullud, Gregori värvis täna ühe kapi peaagu ise ära ja proovis lauajuppide ja akutrelliga linnumaja ehitada. Holger käib järgi ja korrutab rõõmsa näoga "emme tööd". Ja emme töötab tõesti väga palju. Päeval, õhtul, öösel. Selline piinav tunne on, et enne uute projektide alustamist pean mõned vanad ära lõpetama. Täna sain väga palju tehtud, sest ema käis siin lastega möllamas ja Priit muidugi on õnnelik, kui ma värvin ja pahteldan. Nii õnnelik, et läheb lastega mänguvaljakule lausa.

Väga säästlik ja kokkuhoidlik olen ma ka, sest ega ma siia majja hetkel raha sisse ei too ju. Poes käin korra nädalas, väga hoolikalt vaatan, kust ja mida ostan. Remont ja mööbliehitus käib kõik olemasolevate materjalidega, loominguline tuleb olla ja kõik saab tehtud. Nagu värskendus-puhastuskuur ja ma pole kindel, kas ma mõtlen selle all mööblit või mind ennast.

Sügis on täiega minu aeg ikka. Ma olen hoos ja nii hea on olla.

No comments:

Post a Comment

üksi kodus

Kuulen aknast naabriaia peoseltskonna hootiseid naeruturtsakaid ja mõtlen, et ma olen juba päris pikalt Palle olnud. Kuigi enam mitte nii vä...